Sel suvel merikilpkonnad (caretta caretta) on muutumas Hispaania randade, eriti Vahemere ranniku, tõelisteks peategelasteks. Uute pesade ilmumine ja noorte isendite vettelaskmise sagenemine peegeldab nii järkjärguline taastumine liigi kui keskkonnamuutuste mõju ja selle kaitse ümber tekkiv sotsiaalne teadlikkus.
Kreeka rannikud Mojácar, AlmerĂasja poolsaare teistes piirkondades on näha suundumust, mis, ehkki ikka veel juhuslik, on pärast aastaid kestnud pingutusi mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks sĂĽvenemas. Viimane juhtum leidis aset Mojácari rannal, kus Emase merikilpkonna pesitsemine ja 99 muna munemine, viies dokumenteeritud sĂĽndmus AlmerĂa provintsis alates 2001. aastast.
Mojácari pesa avastamine ja kaitsmine
Selle pesa asukoht sai võimalikuks tänu varajane hoiatus munitsipaalpuhastusteenustelt ja kiire suhtlus hädaabinumber 112, mis võimaldas pesitsemise kaitse protokolli aktiveerida. Tehnikud ja keskkonnaagendid koos Equinaci ühingu ja kohaliku politsei vabatahtlikega läksid Parador Nacionali ees asuvale rannale ning kinnitasid emase kohalolekut pesitsemise ajal.
Pärast üleujutusohu hindamist algpunktis otsustasid eksperdid viige osa munadest inkubatsioonikeskusesse kontrollitakse Oasys Minihollywoodis (Tabernas) ja ülejäänud viiakse sama ranna turvalisemasse piirkonda. Mojácaris on endiselt 79 munarange järelevalve ja kaitsemeetmete all, samal ajal kui 20 isendit inkubeeritakse spetsiaalsetes rajatistes.
Kohalike omavalitsuste ja spetsialiseeritud üksuste vahelise koostöö olulisus on olnud võtmetähtsusega munade ellujäämisvõimaluste maksimeerimisel ja seega liigi tuleviku kindlustamisel Vahemeres.
Kodanike kaasamine ja vaatluste protokoll
El kodakondsuse roll See on merikilpkonnade kaitse seisukohalt ülioluline. Omavalitsused ja Andaluusia piirkondlik valitsus rõhutavad vajadust järgida teatud suuniseid: ära lähene kilpkonnadele või pesade puhul vältige müra tekitamist ja märgistatud alade valgustamist ning hoidke lemmikloomi alati rihma otsas pesitsusalast eemal. Kui leiate liival jälgi või näete loomi, on kõige parem helistada numbril 112 ilma protsessi sekkumata.
Selline käitumine võib otsustada kudemise õnnestumise või ebaõnnestumise. Lisaks rõhutavad eksperdid, et inkubatsioonitemperatuur See on järglase soo ja selle määramisel määrav. Globaalne soojenemine võib kujutada endast täiendavat ohtu, kuna temperatuur üle 25ºC soodustab emaste sündi.
Viimastel aastatel on AlmerĂa rannikul ja ka teistes Vahemere piirkondades registreeritud mitu pesitsusjuhtumit – näiteks Veras, PulpĂs ja Mojácari erinevates kohtades –, mis kinnitavad, et Andaluusia ja Ida-Hispaania rannikud on ĂĽha olulisemad kui laienemisalad merikilpkonn.
Liigi kaitse ja seire
Andaluusia valitsus ja jätkusuutlikkuse ministeerium koos vabatahtlike üksuste ja ökoloogilise ülemineku ministeeriumiga teevad pidevalt tööd, et jälgimine, koolitus ja sotsiaalne teadlikkusSelliste rühmade nagu Equinac koostöö on pesade kaitsmiseks ja ujujate ning elanike teadlikkuse tõstmiseks hädavajalik.
Järgmise paari nädala jooksul Mojácari pesa jälgitakse päeval ja öösel kuni munad kooruvad. Eeldatakse, et umbes kahe kuu pärast Noored alustavad oma teekonda mere äärdeeriti tundlikul ajal. Need meetmed tugevdavad ühine pühendumus bioloogilisele mitmekesisusele kaasates nii institutsioone kui ka kohalikku elanikkonda.
Merikilpkonna olukord ja väljakutsed
La merikilpkonn See on liik, mis on klassifitseeritud kui haavatav Andaluusia ohustatud liikide kataloogis ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) peab seda ohustatud liigiks. Peamised ohud, millega see silmitsi seisab, on järgmised: mere plastireostus, kaaspüük ja rannikualade elupaikade muutused.
Pesade vohamine poolsaare lõuna- ja idaosas võib olla tingitud liigi kohanemisest kliimamuutused samuti kaitsekampaaniate edu ja kodanike teadlikkuse suurenemine. Valitsusasutused rõhutavad selle olulisust järgige soovitusi enne iga vaatlust, et edendada liigi säilimist ja tulevaste põlvkondade elujõulisust.
Viimastel aastatel kogutud andmed ja ressursside eraldamine jälgimiseks ja pesade kaitse, aga ka elanike ja turistide kasvav kaasatus, lubavad teatud määral optimismi: iga õigeaegne üleskutse ja iga kaitsemeede on võtmetähtsusega tagamaks, et need sümboolsed merikilpkonnad jäävad meie looduspärandi osaks.
