Keeruline suhe haide ja inimeste vahel on aastakümneid hirmu, lumma ja vaidlusi tekitanud. Sageli metsikuteks kiskjateks peetud haid on langenud meedia ja populaarse kultuuri poolt levitatud väärarusaama ohvriks, näiteks kuulsas filmis. Hai 1975. Täiendav analüüs näitab aga, et neil loomadel on mereökosüsteemides ülioluline roll ja et rünnakud inimeste vastu on üksikud juhtumid. Samal ajal on inimtegevus ohustanud paljusid hailiike, viies nad väljasuremise äärele.
Haide ja inimeste kohtumiste tegelikkus
Vastupidiselt levinud arvamusele ei kujuta enamik haidest inimestele otsest ohtu. Stellenboschi ülikooli uuringu kohaselt on haide rünnakud inimestele äärmiselt haruldased. Tegelikult on enam kui 500 erinevast hailiigist ainult umbes 30 inimestega juhtunud ja vähem kui tosin kujutavad endast märkimisväärset ohtu, näiteks pullhai, valgehai ja tiigerhai.
Rünnakud tekivad tavaliselt uudishimust või segaduse tõttu, kuna haid kui merekiskjad kipuvad uurima oma keskkonnas olevaid kummalisi objekte. Stellenboschi ülikooli teadlase Conrad Mattee sõnul kipuvad noored valgehaid peamiselt toituma de peces ja nad muudavad küpseks saades oma toitumisharjumusi mereimetajate vastu. See muutus nende toitumises vähendab veelgi inimestega negatiivse suhtlemise tõenäosust, kuna me ei kuulu nende loomulikku menüüsse.
Haide roll mere ökosüsteemides
Haid peetakse silmas tipu kiskjad, termin, mis kirjeldab loomi, kes on toiduahela tipus. See tähendab, et neil on oluline roll ookeanide ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Likvideerides kõige nõrgemad või haigemad kalad, aitavad haid kaasa merepopulatsioonide tervisele ja hoiavad ära vahepealsete liikide ülepopulatsiooni, mis võivad ökosüsteemi muuta.
Organisatsioonide nagu Oceana uuringud näitavad, et haide puudumisel korallriffide ökosüsteemides võib olla laastav mõju. Näiteks ilma haideta, mis kontrolliksid sekundaarsete kiskjate, nagu rübliku, populatsiooni, vohavad haid ja toituvad taimtoidulistest, mis hoiavad makrovetikate kasvu kontrolli all. See võib viia korallriffide hävimiseni, mõjutades negatiivselt teisi liike ja inimtegevust, näiteks kutselist kalapüüki.
Inimeste mõju haipopulatsioonidele
Hoolimata oma ökoloogilisest tähtsusest seisavad haid silmitsi mitmete inimtegevusest tulenevate ohtudega. Üks hävitavamaid tavasid on haide kalapüük et saada nende uimed, mis on populaarne haiuimesupi koostisosa. Selles tegevuses tuntakse uimede püüdmine, uimed lõigatakse ära ja ülejäänud hai visatakse ookeani, jättes ta surnuks veritsema.
Lisaks mõjutavad kalavõrgud ja merereostus üha enam haipopulatsioone. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetel on enam kui pooled hailiikidest väljasuremisohus või väljasuremisohus. Näiteks sinihaide ja vasarhaide populatsioon on valimatu kalapüügi ja nende elupaikade hävitamise tõttu drastiliselt vähenenud.
On vaja soodustada rakendamist kaitsealad ja karmimad eeskirjad kutselisele kalapüügile. Sellised algatused nagu Bahama haide kaitsealad ja keeld uimede püüdmine Euroopa Liidus on head näited selle probleemi lahendamisest ja nende ökosüsteemide jaoks elutähtsate loomade kaitsmisest.
Müüdid ja faktid haide kohta
Üks suurimaid müüte haide kohta on see, et nad ründavad, kui tuvastavad vees verd. Kuigi on tõsi, et neil on terav haistmismeel, ei otsi haid aktiivselt inimesi saagiks. Okeanograafi ja haide spetsialisti Gádor Muntaneri sõnul toimub enamik rünnakuid konkreetsetes olukordades, näiteks piirkondades, kus haid koidikul või õhtuhämaruses toituvad.
Negatiivsete kohtumiste riski minimeerimiseks soovitatakse ujujatel ja sukeldujatel vältida heledate riiete kandmist, üksi või häguses vees ujumist ning hoida eemal piirkondadest, kus haid tavaliselt toituvad. Ettevaatlik ujumine ja nende loomade austamine on turvalise kooseksisteerimise võti.
Tehnoloogilised uuendused kooselu jaoks
Kui jõupingutused haide kaitsmiseks ja inimeste ohtude vähendamiseks suurenevad, on ilmnenud uuenduslikud lahendused, nagu magnetbarjäärid ja rünnakute ärahoidmiseks mõeldud sukeldumisülikonnad. Näiteks Shark Safe süsteem kasutab painduvaid torusid koos magnetitega, mis tekitavad magnetvälja, hoides haid eemal piirkondadest, kus käivad suplejad ja surfajad. Seda tehnoloogiat esitletakse säästvama alternatiivina tavalistele võrkudele, millega püütakse sageli kogemata teisi liike, näiteks delfiine ja kilpkonnasid.
Samuti on sellised ettevõtted nagu Shark Attack Mitigation Systems (SAMS) välja töötanud sukeldumisülikonnad, mis muudavad kasutajad haidele "nähtamatuks", kasutades ära nende mustvalget nägemist. Need uuendused mitte ainult ei kaitse inimesi, vaid austavad ka mereelustikku, minimeerides mõju ökosüsteemidele.
Inimeste ja haide suhe on keerulisem, kui arvatakse. Kuigi haid mõistetakse sageli valesti tapamasinatena, on haid meie ookeanide tervise jaoks hädavajalikud ja ohustavad neid harva. Hariduse, teaduse ja tehnoloogiliste uuenduste kaudu on võimalik muuta avalikkuse arusaama ja edendada rahumeelset kooseksisteerimist, tagades nii nende põnevate ja elutähtsate ookeanide elanike ellujäämise.